12. Hansapanga Tervisejooksu etapp

19.juuli Rocca Al Mare 3 km, jooksevad Janika, Tanel, Meelis, Silja, Anneli, Ekke Jakob

Täna on jälle tuuline. Päike paistab ja aknast vaadates tundub et on mõnus rannailm aga õue minnes võib külmakrambid saada ja randa minekust minusugune külmavares üldse ei mõtle. Seal ma saaksin ainult kuskil rohututi taga maadligi olla nagu elukutseline partisan aga lastega koos ei õnnestu rohkem kui 2 minutit ühel kohal olla, siis peab juba nendega koos ringi patseerima, mänguväljaku kõrval seisma jne. Hetkel ei meenu küll ühtegi nii tuulist suve, kui sellel aastal.
Hommik algab lõbusalt. Sõidame Urmasega (minu kallis kolleeg ja naabrimees) kell 8 hommikul ehituspoodi lillepotte ostma. Tal vaja banaan ümber istutada ja selleks on vaja mingit eriti hiiglaslikku potti ja mul endalgi vaja mingit suurema kaliibriga asjandust pudelipuu jaoks. Lillepotid autos, siirdume kaubanduskeskusesse, kuna Urmas avastas eelmisel õhtul, et mul puhkuseliigud tegemata, ja sai kokku lepitud et teeme hommikul mõned margariitad (eksole hommik on ju tequila kokteilide segamiseks parim aeg).
Et nimetatud kokteili ülioluline koostisaine on purustatud jää ja et meie ülinormaalne hommik ikka oma nime väärt oleks, siis meie täiesti suvaline mõte hommikul vara margariitasid jooma hakata, tipneb sellega, et ostame Urmasele blenderi. Ilgelt vinge! Punase!!! Urrrrrrr………… Ahjaa, ma peaks ju jooksust kirjutama….

Ühesõnaga, jookseme seekord Vabaõhumuuseumis. Mulle kui puhkusel olijale sobib see asukoht väga hästi, sest rohkem kodule lähemal ei annagi eriti olla. Lepime algselt kohtumise pool kuus aga viimane liige Meelise näol saabub alles kella kuue paiku. Tööjuurest on kaasa rabatud ka Anneli, kes tegelikult on kepikõndijate tiimis aga seekord kangesti joosta tahtis. Ja tingimata ilma keppideta! Ning mina olen kodust kaasa rabanud oma 2,4 aastase võsukese, kes tegelikult veel ei tea mis teda ees ootab.
Kella kuue paiku siis, nagu juba öeldud, punume stardiväravate vahelt läbi rajale. Tervisejooksjatele on Vabaõhumuuseumis avatud spets tagavärav ja nii me siis lipsame sealt sisse nagu ilma piletita jänesed. Anneli ja Janika lippavad kohe ees minema, meie tempo Ekkega on tunduvalt aeglasem. Mõne hetke pärast mööduvad meist Tanel ja Meelis, kes on kohe lahkesti nõus Ekke kukile võtma aga sihukesed suured ja karvased mehed tunduvad talle kukile ronimiseks esialgu liiga kahtlased. Nii me siis kõmbime kahekesi mööda rada edasi, vahepeal ikka jookseme ka ja teeme kiirendusi, niiet emme ei jõua järelegi ja noh, saladuskatte all võib öelda, et natuke istume seljas ka…… Mereäärsel kiigeplatsil avastame meie sinisärklased suure kiige peal kõõlumas. Mis siis ikka, ronime Ekkega ka peale ja poisid teevad sellist sõitu, mis naised kohe kiljuma paneb. „Marss, nüüd jälle jooksma,” kamandab Meelis. Teised lippavad ees, meie kahekesi omas tempos. Ekke nõuab küll et me onudele järgi jookseksime aga no onude kiirus on ikka liiga suur ja nad kaovad meil varsti silmist.
Järgmine peatus (või noh, kellele peatus, kellele mitte) on muuseumi peavärava juures pingil, kus juba pea kaks ja pool kilomeetrit läbitud. Jällegi on meie lõbus seltskond end maha istutanud ja isegi väikeste kaljapudelitega varustanud. Minu lähenedes hüppavad Tanel ja Meelis püsti ja pakuvad mulle võidu oma jooke nagu mingile maratonijooksjale. Peaasi et nad seda mulle nüüd pähe ei kallaks….. Ega jook sellise kuuma ilmaga mööda külgi maha ei jookse, eriti veel kui sa pead juba mitmendat kilomeetrit ühte väikest tegelast kordamööda seljas, süles ja kukil kaasa vedama. Raja viimase osa ning finišivärava läbime kõik koos, täpsemalt mina koos kolme mehega. Ja isegi peale kolmandat kilomeetrit ei näe need kaks karvast onu veel piisavalt usaldusväärsed välja, et neile kukile minna. Tunnen et mu käed on palju rohkem vatti saanud kui mu jalad. Võiks öelda et mu käed ongi nagu vatist. Tanelil on sellel viimasel lõigul isegi piisavalt aega muuseumi piirdeaia kritiseerimiseks.
Tavapärane rutiin veepaagi juures ja ongi selleks korraks jälle linnuke kirjas.
Aga see mis täna jooksule järgneb, ei olegi nii tavapärane. Kuna Anneli ja Janika sätivad ennast õhtul kontserdile, on nad sunnitud valima kojusõiduks trolli, sest meie kuldne kolmik (seekord küll erandkorras nelik) ei saa kuidagi ilma veeprotseduurideta ja sellepärast siirdumegi Kakumäe randa. Milline tuul!!! Meri on ähvardavalt tume ja valged vahujänesed teevad lainte kukil metsikut sõitu. Meie Ekkega jääme rannale liiva mänguautosse tõstma, poisid aga teevad ujumispükstes vaprat nägu ning varjavad oma kananahka. Ja vaprad on nad sellegipoolest, sest ujumas käivad nad siiski ära.
Peale ujumist toimub Klubilise Tegevuse Arendamine ehk KTA (mida Meelis ja Tanel tunnevad ehk natuke teise nime all…..) ehk minu uue korteri külastus. Soolaleivaks saan tavapärase soolapaki, põrsakujulise lõikelaua ja rosinaleiva!! Arbuusi ja jäätisetordi kõrvale vaatame telekast Õiget valikut ja no see saade on hea seltskonnaga vaatamiseks just nagu loodud! Naerda saab ja mitte vähe!

Tundub et Stamina seltskond laiskleb pisut, blogi on enne valmis saanud, kui jooksuajad!!

Ja nüüd siis ajad ka olemas:

1-449 Lendoravad 10 punkti (kokku 120 punkti)

Esimese auhinnalise koha saavutas seekord kepikõnni naiskonna Lennutajad esindaja

Anneli 18:22,6
Janika 36:26,0
Meelis 37:17,9
Tanel 37:18,0
Silja & Ekke 38:40,3