11. Hansapanga Tervisejooksu etapp

12.juuli Männiku ca 3,1 km, jooksevad Janika, Silja, Meelis, Tanel

„Käes on suveaeg, päike meelitab meid….” Ohh seda meeletut kuumust! Kuigi minu arvates on päike täitsa häbematuks kätte ära läinud, meelitamisest on asi ikka väga kaugel.
Meie jooksukamp on väga hõredaks jäänud: mina ja Meelis puhkame, Triin on jalaga rivist väljas, ainukesed kes veel tööle jäänud, on Tanel ja Janika. Kolmapäeva hommikul ei ole ma veel päris kindel, mismoodi see jooksuvärk täna välja näeb. Kuna ilm on palav, et mitte öelda lausa kuum, siis ei saaks öelda, et mõte lisahigistamisest mind väga köidaks. Peale lõunat helistab mulle Meelis ja uurib, kas Tanel on juba helistanud? Et tema olevat Taneliga rääkinud ja Tanel lubanud minuga ise kontakti võtta. No ei ole! Mitte keegi pole helistanud! Lisaks teab Meelis rääkida, et seekord polegi lihtsalt jooks, et on nagu orienteerumise moodi jooks ja pakub et äkki moodustaksime nö puhkajate tiimi, sest üksi oleks üsna nüri seal metsa vahel ekselda. Noh, kui ta arvab et ma kõva kaardilugeja olen, siis ta küll eksib aga võtan siiski pakkumise vastu.
Männiku tee näeb välja samasugune nagu kõik linna teed oma lainetava ja kleepuva asfaldi ja kuivanud ning tolmavate teeäärtega. Stardis jagatakse raja kaarte ning abiks on mõned orienteerumis-vanakesed, kes rohkem ja vähem rumalatele seletavad, kuhu joosta ja kuidas need 2 kontrollpunkti üles leida. Kuulame nende jutu ära, noogutame targalt ja loomulikult ei hakka mööda teed minema, vaid paneme otse läbi metsa. Metsaalune on täis igasugu militaarvärki: rohkem ja vähem lagunenud hooned, kõikvõimalikud augud püsti ja pikali ja külili püssi laskmiseks, kõrged seljandikud, pusade viisi okastraati ja isegi üks bassein. Mõnesaja meetri pärast ei saa mina igatahes enam üldse aru kus me oleme. Ei lähegi kaua, kui kuulen õrnalt finišiväravate piiksatusi ja tundub, et me polegi stardist kuigi kaugele jõudnud aga siis tuleb välja et see on hoopis esimene kontrollpunkt. Sinna on maha pandud matt, kust tuleb üle minna ja ajavõtusüsteem, mis piuksub samamoodi nagu stardi-ja finišiväravad. Mis siis ikka, asume teist punkti jahtima. Ja siis helistab mulle kes? Tanel muidugi! „Nüüd sa siis alles helistad? Ma ootan juba ammu, et millal kallid tiimikaaslased mind taga otsima hakkavad” Tanel on muidugi üllatunud (loodetavasti meeldivalt), kui kuuleb et ma juba metsa all toimetan. „Ah et te moodustasite puhkajate rahvapilliansambli? Ma kahjuks ei jõudnud varem helistada, üks koosolek lõppes ja teine kohe algas ja nüüd alles lõppes see teine ja mõlemad olid MEELISE KOOSOLEKUD!!!!!” (selguse huvides tuleb vist lisada, et Tanel asendab Meelist puhkuse ajal). Igatahes lubab ta, et hakkavad nüüd Janikaga tulema.
Meie aga ragistame natuke põõsastes ja okastraadis ning olemegi peatselt teises kontrollpunktis. Taas üle mati ja suund finiši poole. Topsike vett ja… hüvasti Männiku!

Orienteeruja-Oravate tulemused:

1-453 Lendoravad 10 punkti (kokku 110 punkti)

Tanel 29:25,1
Janika 29:25,5
Silja 42:58,2
Meelis 42:59,9