10. Hansapanga Tervisejooksu etapp

5.juuli Pirita 4 km, jooksevad Janika, Silja, Meelis, Tanel
Käes on meie jooksusarja 10-s ehk esimene juubelietapp (teoorias peaks üks veel tulema aga nii kaugeid asju me igaks juhuks veel ei puuduta….). Ja samuti on käsil minu viimane töönädal enne pikka ja peaks ütlema, et kohe auga välja teenitud puhkust.
Terve päeva jooksul ei toimu mitte mingit suhtlemist jooksu teemadel. Isegi kapten vaikib. Üks aga on kindel, Triinust seekord jooksjat ei ole. Avastan selle kurva tõsiasja juba eelmisel päeval, või oli see veelgi varem, et ta väheke veidralt ringi liigub. Ükspäev lausa mingite poolkarkudega. Lähemal pinnimisel selgub, et tal on jalg jalkat mängides viga saanud ja niipea arstitädi sporti teha ei luba. Kargud (mis, nagu välja tuli, on Taneli omad), on aga täitsa vihased riistad, üsna mehiseid samme saab nendega võtta ja kui ikka hoo sisse saaks, läbiks jooksuraja kõige kõvema ajaga! :)
Ühesõnaga, tööpäeva lõpus ajavad kõik ennast vaikselt vormi ja kuna poisid teatavad et nemad ei viitsi enam Pirita poolt tagasi tulla, läheme kõik oma autodega. Või noh, peaaegu kõik. Võtan veel lombaka Triinu ka peale ja pargin ta Ülemiste raudteejaama, et ta ikka kindlalt rongile jõuaks ja siis ise Pirita poole. Etapp toimub küll üldnimega Pirital aga jooks ise toimub hoopis teises kohas kui eelmine kord. Kui eelmine kord oli velotreki juures, siis nüüd on…….. teisel pool Pirita jõge, võiks vist lühidalt öelda. Autosid on parklas harjumatult vähe, rahvast samuti aga kell on ju ka alles viis. Natuke aega ootamist ja saabuvad Meelis ja Janika. Aga kus siis Tanel? „Paneb asfalti,” teab Meelis rääkida. „Pidi hiljem tulema.”
Mis siis ikka, tuleb vist minna…. Ilm on rõvepalav ja jooksma ei kutsu küll miski. Mind vähemalt. Ja nagu see oleks täna mingi erand, stardis on mul alati selline oikuidaseitahaksjoosta-tunne. Ajangi sõrad vastu ja teatan, et täna kavatsen ma ainult kõndida. Ja jalutuskaaslaseks jääb mulle jällegi Meelis. Rajast polegi suurt midagi rääkida, tüüpiline männimetsa alune. Meelis talitseb oma jooksutungi ca 3,5 km ja kui läbi metsa kostavad finišiväravate õrnad piuksatused, ei pea ta enam vastu. Nagu Sipsiku mere kutse, murdis see heli ta tahtejõu ja jalad hakkasid lausa iseenesest jooksurütmis liikuma. (ohh, kui ilusaid lauseid ma moodustada oskan!!!) Minu tahtejõud seevastu on nagu raudnael ja kõmbin vapralt lõpuni.
Teeme mõned kohustuslikud dringid (Tallinna Veega loomulikult) ja ongi pidulik osa läbi. Janika teab veel rääkida, et Tanel on ka juba rajal aga kuna ta alles alustas, siis ei hakka me teda ootama (mis jooksu aegasid arvestades oli üsna õige otsus). Luuleliselt öeldes keerame lahkudes kolme eri suunda ja ongi selleks korraks jälle kõik.

1-468 Lendoravad 10 punkti (kokku 100 punkti)

Et oleks huvitavam, alustame seekord meie kõige „kiiremast” jooksjast, kellel õnnestus isegi minust „kiiremini” teha, kuigi ma oma arvates lonkisin küll üsna püüdlikult. Mõningatel tekkisid teatud kahtlused, et äkki ma kuskil mäest alla minnes ikkagi mõned jooksusammud tegin……

Tanel 40:12,5
Silja 35:16,7
Meelis 31:27,0
Janika 26:57,7