Tervisejooks Kanal 2-s

http://www.tv.ee/static/manager/pildid/console/tv.ee/mconsole.asp?videoid={37189798-294C-43EA-98E8-86ED1C42EE1F}

Väheke jooksumeeleolu Vabaõhumuuseumi etapist!

PS! soovitan vaatama hakata umbes 21 minutist

13. Hansapanga Tervisejooksu etapp

13. etapp JÄÄB ÄRA seoses Viljandi maantee ääres ootamatult puhkenud tulekahjuga! Korraldajatel pole võimu ega ka südant põlevas metsas tervisejooksu korraldada!
Seoses sellega saavad ka kõik osalejad 13.etapi osaluskorra kirja.

Vot selline lugu siis seekord!

http://www.postimees.ee/260706/esileht/krimi/tulekahjud/210772.php?r

Ahjaa, tulemused ka! Osavõtt oli seekord massiline ja toimus üks suur ühisfiniš :)
Meie "ajad" siis sellised:

1-567 Lendoravad 10 punkti (kokku 130 punkti)

Janika 25:00,0
Meelis 25:00,0
Silja 25:00,0
Tanel 25:00,0
Triin 25:00,0

Lahe eksju!!

12. Hansapanga Tervisejooksu etapp

19.juuli Rocca Al Mare 3 km, jooksevad Janika, Tanel, Meelis, Silja, Anneli, Ekke Jakob

Täna on jälle tuuline. Päike paistab ja aknast vaadates tundub et on mõnus rannailm aga õue minnes võib külmakrambid saada ja randa minekust minusugune külmavares üldse ei mõtle. Seal ma saaksin ainult kuskil rohututi taga maadligi olla nagu elukutseline partisan aga lastega koos ei õnnestu rohkem kui 2 minutit ühel kohal olla, siis peab juba nendega koos ringi patseerima, mänguväljaku kõrval seisma jne. Hetkel ei meenu küll ühtegi nii tuulist suve, kui sellel aastal.
Hommik algab lõbusalt. Sõidame Urmasega (minu kallis kolleeg ja naabrimees) kell 8 hommikul ehituspoodi lillepotte ostma. Tal vaja banaan ümber istutada ja selleks on vaja mingit eriti hiiglaslikku potti ja mul endalgi vaja mingit suurema kaliibriga asjandust pudelipuu jaoks. Lillepotid autos, siirdume kaubanduskeskusesse, kuna Urmas avastas eelmisel õhtul, et mul puhkuseliigud tegemata, ja sai kokku lepitud et teeme hommikul mõned margariitad (eksole hommik on ju tequila kokteilide segamiseks parim aeg).
Et nimetatud kokteili ülioluline koostisaine on purustatud jää ja et meie ülinormaalne hommik ikka oma nime väärt oleks, siis meie täiesti suvaline mõte hommikul vara margariitasid jooma hakata, tipneb sellega, et ostame Urmasele blenderi. Ilgelt vinge! Punase!!! Urrrrrrr………… Ahjaa, ma peaks ju jooksust kirjutama….

Ühesõnaga, jookseme seekord Vabaõhumuuseumis. Mulle kui puhkusel olijale sobib see asukoht väga hästi, sest rohkem kodule lähemal ei annagi eriti olla. Lepime algselt kohtumise pool kuus aga viimane liige Meelise näol saabub alles kella kuue paiku. Tööjuurest on kaasa rabatud ka Anneli, kes tegelikult on kepikõndijate tiimis aga seekord kangesti joosta tahtis. Ja tingimata ilma keppideta! Ning mina olen kodust kaasa rabanud oma 2,4 aastase võsukese, kes tegelikult veel ei tea mis teda ees ootab.
Kella kuue paiku siis, nagu juba öeldud, punume stardiväravate vahelt läbi rajale. Tervisejooksjatele on Vabaõhumuuseumis avatud spets tagavärav ja nii me siis lipsame sealt sisse nagu ilma piletita jänesed. Anneli ja Janika lippavad kohe ees minema, meie tempo Ekkega on tunduvalt aeglasem. Mõne hetke pärast mööduvad meist Tanel ja Meelis, kes on kohe lahkesti nõus Ekke kukile võtma aga sihukesed suured ja karvased mehed tunduvad talle kukile ronimiseks esialgu liiga kahtlased. Nii me siis kõmbime kahekesi mööda rada edasi, vahepeal ikka jookseme ka ja teeme kiirendusi, niiet emme ei jõua järelegi ja noh, saladuskatte all võib öelda, et natuke istume seljas ka…… Mereäärsel kiigeplatsil avastame meie sinisärklased suure kiige peal kõõlumas. Mis siis ikka, ronime Ekkega ka peale ja poisid teevad sellist sõitu, mis naised kohe kiljuma paneb. „Marss, nüüd jälle jooksma,” kamandab Meelis. Teised lippavad ees, meie kahekesi omas tempos. Ekke nõuab küll et me onudele järgi jookseksime aga no onude kiirus on ikka liiga suur ja nad kaovad meil varsti silmist.
Järgmine peatus (või noh, kellele peatus, kellele mitte) on muuseumi peavärava juures pingil, kus juba pea kaks ja pool kilomeetrit läbitud. Jällegi on meie lõbus seltskond end maha istutanud ja isegi väikeste kaljapudelitega varustanud. Minu lähenedes hüppavad Tanel ja Meelis püsti ja pakuvad mulle võidu oma jooke nagu mingile maratonijooksjale. Peaasi et nad seda mulle nüüd pähe ei kallaks….. Ega jook sellise kuuma ilmaga mööda külgi maha ei jookse, eriti veel kui sa pead juba mitmendat kilomeetrit ühte väikest tegelast kordamööda seljas, süles ja kukil kaasa vedama. Raja viimase osa ning finišivärava läbime kõik koos, täpsemalt mina koos kolme mehega. Ja isegi peale kolmandat kilomeetrit ei näe need kaks karvast onu veel piisavalt usaldusväärsed välja, et neile kukile minna. Tunnen et mu käed on palju rohkem vatti saanud kui mu jalad. Võiks öelda et mu käed ongi nagu vatist. Tanelil on sellel viimasel lõigul isegi piisavalt aega muuseumi piirdeaia kritiseerimiseks.
Tavapärane rutiin veepaagi juures ja ongi selleks korraks jälle linnuke kirjas.
Aga see mis täna jooksule järgneb, ei olegi nii tavapärane. Kuna Anneli ja Janika sätivad ennast õhtul kontserdile, on nad sunnitud valima kojusõiduks trolli, sest meie kuldne kolmik (seekord küll erandkorras nelik) ei saa kuidagi ilma veeprotseduurideta ja sellepärast siirdumegi Kakumäe randa. Milline tuul!!! Meri on ähvardavalt tume ja valged vahujänesed teevad lainte kukil metsikut sõitu. Meie Ekkega jääme rannale liiva mänguautosse tõstma, poisid aga teevad ujumispükstes vaprat nägu ning varjavad oma kananahka. Ja vaprad on nad sellegipoolest, sest ujumas käivad nad siiski ära.
Peale ujumist toimub Klubilise Tegevuse Arendamine ehk KTA (mida Meelis ja Tanel tunnevad ehk natuke teise nime all…..) ehk minu uue korteri külastus. Soolaleivaks saan tavapärase soolapaki, põrsakujulise lõikelaua ja rosinaleiva!! Arbuusi ja jäätisetordi kõrvale vaatame telekast Õiget valikut ja no see saade on hea seltskonnaga vaatamiseks just nagu loodud! Naerda saab ja mitte vähe!

Tundub et Stamina seltskond laiskleb pisut, blogi on enne valmis saanud, kui jooksuajad!!

Ja nüüd siis ajad ka olemas:

1-449 Lendoravad 10 punkti (kokku 120 punkti)

Esimese auhinnalise koha saavutas seekord kepikõnni naiskonna Lennutajad esindaja

Anneli 18:22,6
Janika 36:26,0
Meelis 37:17,9
Tanel 37:18,0
Silja & Ekke 38:40,3

11. Hansapanga Tervisejooksu etapp

12.juuli Männiku ca 3,1 km, jooksevad Janika, Silja, Meelis, Tanel

„Käes on suveaeg, päike meelitab meid….” Ohh seda meeletut kuumust! Kuigi minu arvates on päike täitsa häbematuks kätte ära läinud, meelitamisest on asi ikka väga kaugel.
Meie jooksukamp on väga hõredaks jäänud: mina ja Meelis puhkame, Triin on jalaga rivist väljas, ainukesed kes veel tööle jäänud, on Tanel ja Janika. Kolmapäeva hommikul ei ole ma veel päris kindel, mismoodi see jooksuvärk täna välja näeb. Kuna ilm on palav, et mitte öelda lausa kuum, siis ei saaks öelda, et mõte lisahigistamisest mind väga köidaks. Peale lõunat helistab mulle Meelis ja uurib, kas Tanel on juba helistanud? Et tema olevat Taneliga rääkinud ja Tanel lubanud minuga ise kontakti võtta. No ei ole! Mitte keegi pole helistanud! Lisaks teab Meelis rääkida, et seekord polegi lihtsalt jooks, et on nagu orienteerumise moodi jooks ja pakub et äkki moodustaksime nö puhkajate tiimi, sest üksi oleks üsna nüri seal metsa vahel ekselda. Noh, kui ta arvab et ma kõva kaardilugeja olen, siis ta küll eksib aga võtan siiski pakkumise vastu.
Männiku tee näeb välja samasugune nagu kõik linna teed oma lainetava ja kleepuva asfaldi ja kuivanud ning tolmavate teeäärtega. Stardis jagatakse raja kaarte ning abiks on mõned orienteerumis-vanakesed, kes rohkem ja vähem rumalatele seletavad, kuhu joosta ja kuidas need 2 kontrollpunkti üles leida. Kuulame nende jutu ära, noogutame targalt ja loomulikult ei hakka mööda teed minema, vaid paneme otse läbi metsa. Metsaalune on täis igasugu militaarvärki: rohkem ja vähem lagunenud hooned, kõikvõimalikud augud püsti ja pikali ja külili püssi laskmiseks, kõrged seljandikud, pusade viisi okastraati ja isegi üks bassein. Mõnesaja meetri pärast ei saa mina igatahes enam üldse aru kus me oleme. Ei lähegi kaua, kui kuulen õrnalt finišiväravate piiksatusi ja tundub, et me polegi stardist kuigi kaugele jõudnud aga siis tuleb välja et see on hoopis esimene kontrollpunkt. Sinna on maha pandud matt, kust tuleb üle minna ja ajavõtusüsteem, mis piuksub samamoodi nagu stardi-ja finišiväravad. Mis siis ikka, asume teist punkti jahtima. Ja siis helistab mulle kes? Tanel muidugi! „Nüüd sa siis alles helistad? Ma ootan juba ammu, et millal kallid tiimikaaslased mind taga otsima hakkavad” Tanel on muidugi üllatunud (loodetavasti meeldivalt), kui kuuleb et ma juba metsa all toimetan. „Ah et te moodustasite puhkajate rahvapilliansambli? Ma kahjuks ei jõudnud varem helistada, üks koosolek lõppes ja teine kohe algas ja nüüd alles lõppes see teine ja mõlemad olid MEELISE KOOSOLEKUD!!!!!” (selguse huvides tuleb vist lisada, et Tanel asendab Meelist puhkuse ajal). Igatahes lubab ta, et hakkavad nüüd Janikaga tulema.
Meie aga ragistame natuke põõsastes ja okastraadis ning olemegi peatselt teises kontrollpunktis. Taas üle mati ja suund finiši poole. Topsike vett ja… hüvasti Männiku!

Orienteeruja-Oravate tulemused:

1-453 Lendoravad 10 punkti (kokku 110 punkti)

Tanel 29:25,1
Janika 29:25,5
Silja 42:58,2
Meelis 42:59,9

10. Hansapanga Tervisejooksu etapp

5.juuli Pirita 4 km, jooksevad Janika, Silja, Meelis, Tanel
Käes on meie jooksusarja 10-s ehk esimene juubelietapp (teoorias peaks üks veel tulema aga nii kaugeid asju me igaks juhuks veel ei puuduta….). Ja samuti on käsil minu viimane töönädal enne pikka ja peaks ütlema, et kohe auga välja teenitud puhkust.
Terve päeva jooksul ei toimu mitte mingit suhtlemist jooksu teemadel. Isegi kapten vaikib. Üks aga on kindel, Triinust seekord jooksjat ei ole. Avastan selle kurva tõsiasja juba eelmisel päeval, või oli see veelgi varem, et ta väheke veidralt ringi liigub. Ükspäev lausa mingite poolkarkudega. Lähemal pinnimisel selgub, et tal on jalg jalkat mängides viga saanud ja niipea arstitädi sporti teha ei luba. Kargud (mis, nagu välja tuli, on Taneli omad), on aga täitsa vihased riistad, üsna mehiseid samme saab nendega võtta ja kui ikka hoo sisse saaks, läbiks jooksuraja kõige kõvema ajaga! :)
Ühesõnaga, tööpäeva lõpus ajavad kõik ennast vaikselt vormi ja kuna poisid teatavad et nemad ei viitsi enam Pirita poolt tagasi tulla, läheme kõik oma autodega. Või noh, peaaegu kõik. Võtan veel lombaka Triinu ka peale ja pargin ta Ülemiste raudteejaama, et ta ikka kindlalt rongile jõuaks ja siis ise Pirita poole. Etapp toimub küll üldnimega Pirital aga jooks ise toimub hoopis teises kohas kui eelmine kord. Kui eelmine kord oli velotreki juures, siis nüüd on…….. teisel pool Pirita jõge, võiks vist lühidalt öelda. Autosid on parklas harjumatult vähe, rahvast samuti aga kell on ju ka alles viis. Natuke aega ootamist ja saabuvad Meelis ja Janika. Aga kus siis Tanel? „Paneb asfalti,” teab Meelis rääkida. „Pidi hiljem tulema.”
Mis siis ikka, tuleb vist minna…. Ilm on rõvepalav ja jooksma ei kutsu küll miski. Mind vähemalt. Ja nagu see oleks täna mingi erand, stardis on mul alati selline oikuidaseitahaksjoosta-tunne. Ajangi sõrad vastu ja teatan, et täna kavatsen ma ainult kõndida. Ja jalutuskaaslaseks jääb mulle jällegi Meelis. Rajast polegi suurt midagi rääkida, tüüpiline männimetsa alune. Meelis talitseb oma jooksutungi ca 3,5 km ja kui läbi metsa kostavad finišiväravate õrnad piuksatused, ei pea ta enam vastu. Nagu Sipsiku mere kutse, murdis see heli ta tahtejõu ja jalad hakkasid lausa iseenesest jooksurütmis liikuma. (ohh, kui ilusaid lauseid ma moodustada oskan!!!) Minu tahtejõud seevastu on nagu raudnael ja kõmbin vapralt lõpuni.
Teeme mõned kohustuslikud dringid (Tallinna Veega loomulikult) ja ongi pidulik osa läbi. Janika teab veel rääkida, et Tanel on ka juba rajal aga kuna ta alles alustas, siis ei hakka me teda ootama (mis jooksu aegasid arvestades oli üsna õige otsus). Luuleliselt öeldes keerame lahkudes kolme eri suunda ja ongi selleks korraks jälle kõik.

1-468 Lendoravad 10 punkti (kokku 100 punkti)

Et oleks huvitavam, alustame seekord meie kõige „kiiremast” jooksjast, kellel õnnestus isegi minust „kiiremini” teha, kuigi ma oma arvates lonkisin küll üsna püüdlikult. Mõningatel tekkisid teatud kahtlused, et äkki ma kuskil mäest alla minnes ikkagi mõned jooksusammud tegin……

Tanel 40:12,5
Silja 35:16,7
Meelis 31:27,0
Janika 26:57,7

9. Hansapanga Tervisejooksu etapp

28.juuni Tabasalu 4,4 km, jooksevad Janika, Triin, Silja, Meelis, Tanel
Teisipäeval saame Janikalt meili:

Tere Tallinna Hansapanga Tervisejooksu tiimi kapten,
Tallinna Hansapanga Tervisejooksu 9.etapp toimub 28.juunil Tabasalus. Start on avatud 16-20. Peale Tabasalu etapi läbimist on võimalik külastada Tabasalu Spordikompleksi, kus võimalik ujuda ja külastada erinevaid saunasid. Tervisejooksjatele kiibi ettenäitamisel soodushind!

Vauuuu, seda meie ujumismaniakkidele küll kaks korda pole tarvis öelda!! Ja kohe hakkabki poiste toa poolt tulema….. „Seoses Janika kutsega :) erinevaid saunu proovida, tuletame meelde, et kõik siis homseks kogu vajaliku varustuse kaasa võtaksid (viht, kreemid, pastad, emulsioonid ja muud müstilised aga saunaks hädavajalikud asjad). Loomulikult meie toa poolt tänud ja ovatsioonid meie kaptenile, kes lõpuks ise härjal sarvist haaras ;) T ja M :)”
„Emulsioon on minu poolt!”, hõikan kohe. „Ja mina võtan teile kõigile vitsad!”, lisab Triin. Ja Taneli poolt tuleb vastu: „Vits on vilets oksake ja vitsa võim ei kehti - nagu ütles laulusalm :) Kuigi eks vihastki jääb peale kõva nüpeldamist ainult vitsakimp järgi (oh õudust, varsti tulevad jõulud) :) Aga kui vaadata inimeste lemmikatribuute, siis tundub üks kange sado-maso üritus tulevat :)))))”
Jummel küll, on meil ikka seltskond!! Selleks päevaks on naljad küll läbi, mis aga ei tähenda et nad järgmisel päeval täie hooga jätkuda ei võiks.
Kolmapäeval kümme enne kolme tuleb Janikalt meil:
„Jälle vaikus majas, jah?! No mis siis ikka, vaikime, ega tegijad palju suud pruugigi. Aga mainiksin siiski niimoodi muuseas, et vaiksed hullud pidid need kõikse ohtlikumad olema... Kui te mõtted korraks oma südant soojendava töö juurest eemale suudate rebida ja minu tagasihoidlikku hõiget märkate, siis hõigun välja sellise mõtte, et stardiks täna oma armastatud lennubaasist ilusasti 16:30 (ma mõistan, et me kõik - kaasa arvatud ma ise - armastame oma tööd ja veedaksime seda tehes võimaluse korral tunduvalt rohkem aega, aga teeme rutiini erandi ja karistame end töölt õigeaegse lahkumisega).
Vot siis! Tundub et Janikal on seekord õige kiire töölt lahkumisega. Äkki tahab varakult ujuma jõuda? Tanel, pannes pisut puusse, arvab aga, et käimas on mingi võistlus ja otsustab Janika pakutud minekuaega üle trumbata ning teeb ettepaneku nädala viimase kolmapäeva puhul lahkuda hoopiski 16:00. Nüüd teeb jällegi Janika valed järeldused, kui pakub, et Tanel oma ekstravagantse ettepanekuga näib oma palavalt armastatud tööst justkui tüdinud olevat. „Vale vastus:),” teatab Tanel. „Ei ole masendunud ;) Puhtalt realistlikud kaalutlused, kui me plaanime 16:00 minema hakata, siis on lootust, et me 16:45 tõesti majast välja saame. Ja peale selle ei suuda kuidagi ära oodata seda emulsiooni ja vitsaüritust, mis peale jooksmist tuleb:))))))))))))” Vahepeal selgub, et kohvitoas on toimunud vestlus Janika ujumise teemadel, kuna poisid eeldasid, et kui Janika saatis laiali teate Tabasalu basseinis sulistamise võimalustest, siis on ta seekord ka ise osaleja, kuid täiesti ootamatult (või siis ehk oodatult) on selgunud et taaskord nii siiski ei juhtu. Janika seisukoht on endiselt ujumine vahele jätta ning nahaleotamisest loobuda. Küll aga on ta huvitatud nahavähi toitmisest… uuhhhh, kõlab küll jubedalt!! „Kuulge, üks Triin ei jõua nii palju kirju kustutada, kui ühed sabaga loomad saata! :))) Kell 16:00 on ok lahkuda. PS! FAKSIDE SAATMIST TÄNA EI TOIMU!!” tuleb lõpuks ka Triinu poolt piuksatus.

Kõigi kõhklustest ja kahtlustest hoolimata lahkumegi peaaegu kokkulepitud ajal, ehk siis poole viie paiku. Poolel teel teeme väikese autodevahetuse ja Tabasallu jõuame kõik rõõmsalt ühe auto peal. Parkimiskoht leitud, polegi enam pikka juttu, stardiväravatest läbi ja jooksma. Algul jookseme natuke maad mäest alla mööda Rannamõisa tee äärt, enne kui tee majade vahele keerab. Peaasi et ükski tuttav nüüd mööda ei sõidaks!! Tundub et õnnestus (vähemalt pole siiani keegi veel helistanud ega küsinud, et mida paganat ma seal tee ääres siblisin)! Natuke majade ning võsa vahel sörkimist ja tuleb räige tõus! Kohati on midagi astmete moodi, kohati jälle mitte. Toss on üles jõudes igatahes üsna korralikult väljas aga see-eest milline vaade merele!! Kokkuvõttes võib öelda, et rada oli täitsa lahe ja joostagi, hoolimata õudusttekitavast 4,4 kilomeetrist, täitsa mõnus! Uskumatu, et ma selliseid sõnu üldse kirja suudan panna!! Jooksmise ajal ma muidugi nii ei arva…..
Natuke enne finišiväravaid tulevad meid nagu tavaliselt kollitama-lollitama Tanel ja Meelis. Meelisel muidugi fotokas kaasas!

Kuna tee on kitsas nagu kitserada, õnnestub mul algul täpselt Triinu taga joosta (PS leia mind pildilt) aga siis Meelis tabab mu kavaluse. „Ei tee minust ära joostud ja punase näoga pilte!” röögatan. Põiklen nagu segane, et kaadrisse jäämist vältida.

Viimase lõpu spurdime Triinuga võidu. Kujutate ette mind, pärast 4,4 km jooksmist veel spurtimas?! Aga nii see tõesti oli, ausõna!
Finišis trügime järjekordselt veeauto juurde ja jääme Janikat ootama. Lõpuks saabub temagi ja kõik koos asume rõõmsalt auto poole, et siis Tabasalu Spordikompleks üles otsida. No ja milleks otse sõita, kui saab ka metsiku ringiga? Seikleme elumajade ja ehitusplatside vahel nagu mingid tõelised maailmarändurid. Iga nurga taga vaatab vastu järjekordne tupik. Spordikompleks paistab aga ligi ei pääse kuidagi. Lõpuks õnnestub siiski ületada viimane ülesküntud ehitusriba ja kohal olemegi! „Aga mina?” küsib Janika, kui oleme kõik autost välja pugenud. „Mina ju ujuma ei tule, kuidas ma linna saan?” Kahjuks ei oska me talle muud soovitada, kui minna bussipeatusesse mõnd mööduvat bussi hääletama, sest kogu ülejäänud kamp siirdub nagu üks mees basseini.
Spordikompleksis ootab meid väike aga armas bassein, kus lisaks tavalisele basseinile on veel 2 mullivanni, lastebassein ning auru-ja infrapunasaunad. Basseinist möödudes ja seal raja otstes väikeseid korvpallirõngaid märgates, läheb Triin täitsa pöördesse. „Siia tuleme kindlasti mängima, eksju!” Jajaa, tuleme tuleme aga lähme vaatame enne natuke ringi. Algatuseks ja veega harjumiseks istume natuke aega kõik kambakesi mullivannis, siis läheme basseini veekorvpalli mängima. Meie Triinuga röövime poiste ujumisprillid, jagame ennast kaheks võistkonnaks, ühes Tanel ja Triin, teises mina ja Meelis ning läheb lahti. Võite isegi arvata, et Tanel on nii suur ja pikk, et ma võin ennast ogaraks hüpelda ta ees ja see ei mõju absoluutselt. Lõpuks ei jää enam muud üle, kui talle lihtsalt selga karata või siis üritada ta pikali lükata, et pall kätte saada. Igatahes on see vees rabelemine ütlemata lõbus tegevus. Tükk aega vett vahtu tagunud ja müdistanud, läheme siis saunamõnusid proovima. Võtame kõigepealt ette infrapunasauna. Sätime ennast sinna rivisse ja jääme ootama…. „Mis värk selle infrapunasaunaga õieti oligi?”, alustan. „Kas see pidi millekski eriti hea olema või mis ta muidu teeb?” „See on nagu mikrolaineahi, küpsetab seestpoolt ära,” teab Tanel. Nohh, sel juhul tundub et see küpsemine toimub täiesti märkamatult, sest mina küll aru ei saa, et ma saunas oleksin. Istume nii igaks juhuks veel natuke aega, siis loobume ja kolime ümber aurusauna. No kohe teine tera!! Tuba kuuma auru täis, pingidki nii tulised, et esimese hooga paneb maha istudes kohe jälle püsti kargama. Natuke aega ennast seal aurutanud, kobime jälle basseini. Seekord on väikesed poisid kossupalli ära virutanud ja mängivad ise ühe korvi all. Sulistame siis niisama, kes harjutab selili ujumist, kes proovib topeltkoormusel krooli. Mullivanni ka minna ei saa, seal mürgeldavad mingid tibid parajasti. Järsku hüüatab Meelis, „mullivann on vaba”! Kõik hakkavad kalda poole summima nagu jaksavad. Jõuamegi! Oooo, mõnus, paneme mullid täistuuridel undama ja värvilised lambid vilkuma. Pärast lähevad poisid vist veel natukeseks ujuma, meie Triinuga aga duši alla.
Riietusruumist väljudes tabavad meid kõiki trahvitörtsatused, sest oleme suutnud oma lubatud poolteist tundi tugevalt ületada. Sellest pole aga midagi, Taneli pangakaart aitab ka suuremast hädast välja! :) Tuigume kõik autoni ja kodudesse.

Tabasalu jooksu hiilgavad tulemused:

1-483 võistkond Lendoravad 10 punkti (kokku 90 punkti)

Tanel 20:03,1
Meelis 20:03,6
Triin 26:56,6
Silja 26:57,5
Janika 31:42,1

NB Jälgige, millega Tanel ja Meelis jooksu ajal tegelevad..... las kommenteerivad ise!