10.mai 2006, Merimetsa 3,5 km, jooksevad Silja, Meelis ja Tanel.
Kõigepealt vabandan kõigi huviliste ees, kes on kannatamatult oodanud järgmist lugu ja mina va laiskvorst olen seanahka vedanud. Ega siin ei päästa vabandused, et oli kiire ja vahepeal olin üldse Eestist eemal ja…. Aga nüüd siis asja juurde!
Päev enne jooksu saame kapten Janikalt informeeriva meili 2.etapi tutvustusega ning teatega, et ta haiguse tõttu osaleda ei saa. Seekord jookseme siis kolmekesi aga sellest polegi väga hullu, kuna punktide saamiseks peavad vähemalt kolm võistkonna liiget etapi läbima. Õhtul suhtlen msn-is Taneliga ja küsin muuhulgas, kas homsed asjad koos juba? Tuleb välja et ta olevat just hakanud kotti pakkima!! Tema uurib jällegi vastu, et kas mul trikoo on kaasas? Trikoo on küll olemas aga pean veel minema sauna rätiku järgi. Saan Tanelilt kiita aga ütlen talle siiski, et ei maksa veel hõisata, kuna mul on võimalus rätiku järgi minek õhtu jooksul veel vähemalt 68 korda ära unustada. Viskame veel nalja, et kui unustangi, siis peavad nemad Meelisega näppu viskama, kumb oma rätikust loobub. Tanel muidugi teeb kohe reklaami oma imearmsale konnadega vannilinale.
Hommikul pakin lapsed autosse ja hakkan tööle sõitma, kui poolel teel meenub äkki…. rätik!!
Tööpäev möödub kiirelt ja ongi aeg hakata sättima. Igaks juhuks informeerin Reinu, oma ülemust, et homme hommikul ma talle kohvi tuua ei saa, sest mul on jalad jälle valusad... Selle peale ta naerab ja ütleb, et toogu ma siis praegu üks kohv juba ette!
Rivistan poisid üles ja minekule! Leiame, et kõige mõtekam oleks minna ühe autoga. Pärast pisukest arutelu, mille sisuks on küsimus, kas minna Meelisega, kes täiesti kogemata sõidab sel päeval ilma lubadeta või Taneliga, kes ei leia autovõtmeid üles, valime autojuhiks siiski Taneli, kuna peale põhjalikku otsimist õnnestub ärakaranud võtmed tabada. Tartu maanteele keerates leiame eest korraliku ummiku. Autos on palav ja autode joru venib lihtsalt võimatult aeglaselt. Viimases hädas ärgitan Tanelit liikluseeskirju rikkuma, mida ta korraliku liiklejana muidugi igati vältida püüab, kuid nagu öeldakse, häda ajab härja ka kaevu ja lõpuks on Tanel sunnitud siiski sooritama sellise manöövri, mille kirjelduse ma siinkohal vahele jätaks. Vahetult enne Stroomi randa jõudmist läbime veel mõned bensukad, kuna väidetavalt saab niimoodi kohe eriti „otse” ja kohal olemegi.
Marsime otsejoones starti ja pikema sissejuhatuseta läheb jooksuks!
Rada on hoopis teistsugune kui eelmisel nädalal Kadriorus. Muru, liiv, muda ja muud looduslikud kattematerjalid, tee läheb metsa alt ja puude vahelt ning kohati tuleb täitsa paksus liivas sumada, on pisut tuuline ja tolmu lendab mehiselt. Aga muidu on ilm super, päike paistab ning jooksmine sujub seekord eriti lõbusalt. Meelis on fotoka kaasa võtnud ja üritab meist Taneliga pidevalt pilte teha, meie jällegi kuidagi kaadrist välja põigelda. Minu kõnnipauside ajal sörgivad poisid kohapeal või lasevad ümber puude slaalomit, ärgitan neid küll, et jookske-jookske kiiremini kui tahate aga nad ei jäta mind. Poseerin 2 km sildi juures ja 3 km sildi juures. Vahepeal tahavad nad mind lausa kätel kanda ning Taneli näpunäidete järgi viskab Meelis mind endale õlale.
Viimased 500 meetrit jookseme korralikult ning finišeerime kõik korraga. Täielik fotofiniš!! Premeerime end taaskord topsitäie Tallinna Vee nimelise janukustutajaga ning jalutame mööda Stroomi randa autode poole tagasi. Enne ärasõitu nõuan laste mänguväljakule kiikuma minekut. Teate küll neid kiikesid, kus otste küljes rippudes nö kaalutakse teine pool üles ja nii kordamööda. Lapsi on seal jube palju ja tundub et nad kõik tahavad just nende kiikedega kiikuda. Mangun ühe kiige natukeseks endale ja kuna Meelis on pisut kergem kui Tanel, siis võtan tema omale paariliseks. Saan seal kiigel ikka sellist lendu et ohhoooo!
Traditsiooniliselt jätkame oma spordipäeva TOP-i ujulas, kuid niipea kui oleme jõudnud ujula välisukseni, saab Tanel telefonikõne ning peale seda teatab, et ta ei saagi ujuma tulla, kuna peab Mustamäele pidurivõimu järgi minema. Mis siis ikka, kui peab siis peab! Ja kujutage ette, hoolitseva inimesena pakub ta mulle enne äraminekut oma konnadega rätikut! Tõeliselt armas! Ujulas toimub tavapärane - Meelis mõõdab basseini edasi-tagasi, ikka krooli ja konna vaheldumisi. Jõuan korra ainult küsida, et „Mitu otsa veel on…..?” Sekka mõned saunaskäigud ja läbi ta selleks korraks jälle ongi.
Jään huviga ootama hommikut ning oma sääremarjade reageeringut. Üllatus-üllatus, kuid sääremari ei tee teist nägugi! Nagu ei olekski eile mitu kilomeetrit maha silgatud! Täitsa vahva!! Tööl selgub et ka Taneli lihased ei ole seekord haiged ning ühiselt leiame, et sportlik vorm on kohal. Uskumatu kui ruttu saab spordipõlgurist tippsportlaseks!
2. etapi tulemused:
1.-545. võistkond Lendoravad 10 punkti (kokku 20 punkti)
Silja 23:30,4
Tanel 23:30,6
Meelis 23:31,9
PS Pange tähele kes seekord võitis.... :-)
Kõigepealt vabandan kõigi huviliste ees, kes on kannatamatult oodanud järgmist lugu ja mina va laiskvorst olen seanahka vedanud. Ega siin ei päästa vabandused, et oli kiire ja vahepeal olin üldse Eestist eemal ja…. Aga nüüd siis asja juurde!
Päev enne jooksu saame kapten Janikalt informeeriva meili 2.etapi tutvustusega ning teatega, et ta haiguse tõttu osaleda ei saa. Seekord jookseme siis kolmekesi aga sellest polegi väga hullu, kuna punktide saamiseks peavad vähemalt kolm võistkonna liiget etapi läbima. Õhtul suhtlen msn-is Taneliga ja küsin muuhulgas, kas homsed asjad koos juba? Tuleb välja et ta olevat just hakanud kotti pakkima!! Tema uurib jällegi vastu, et kas mul trikoo on kaasas? Trikoo on küll olemas aga pean veel minema sauna rätiku järgi. Saan Tanelilt kiita aga ütlen talle siiski, et ei maksa veel hõisata, kuna mul on võimalus rätiku järgi minek õhtu jooksul veel vähemalt 68 korda ära unustada. Viskame veel nalja, et kui unustangi, siis peavad nemad Meelisega näppu viskama, kumb oma rätikust loobub. Tanel muidugi teeb kohe reklaami oma imearmsale konnadega vannilinale.
Hommikul pakin lapsed autosse ja hakkan tööle sõitma, kui poolel teel meenub äkki…. rätik!!
Tööpäev möödub kiirelt ja ongi aeg hakata sättima. Igaks juhuks informeerin Reinu, oma ülemust, et homme hommikul ma talle kohvi tuua ei saa, sest mul on jalad jälle valusad... Selle peale ta naerab ja ütleb, et toogu ma siis praegu üks kohv juba ette!
Rivistan poisid üles ja minekule! Leiame, et kõige mõtekam oleks minna ühe autoga. Pärast pisukest arutelu, mille sisuks on küsimus, kas minna Meelisega, kes täiesti kogemata sõidab sel päeval ilma lubadeta või Taneliga, kes ei leia autovõtmeid üles, valime autojuhiks siiski Taneli, kuna peale põhjalikku otsimist õnnestub ärakaranud võtmed tabada. Tartu maanteele keerates leiame eest korraliku ummiku. Autos on palav ja autode joru venib lihtsalt võimatult aeglaselt. Viimases hädas ärgitan Tanelit liikluseeskirju rikkuma, mida ta korraliku liiklejana muidugi igati vältida püüab, kuid nagu öeldakse, häda ajab härja ka kaevu ja lõpuks on Tanel sunnitud siiski sooritama sellise manöövri, mille kirjelduse ma siinkohal vahele jätaks. Vahetult enne Stroomi randa jõudmist läbime veel mõned bensukad, kuna väidetavalt saab niimoodi kohe eriti „otse” ja kohal olemegi.
Marsime otsejoones starti ja pikema sissejuhatuseta läheb jooksuks!
Rada on hoopis teistsugune kui eelmisel nädalal Kadriorus. Muru, liiv, muda ja muud looduslikud kattematerjalid, tee läheb metsa alt ja puude vahelt ning kohati tuleb täitsa paksus liivas sumada, on pisut tuuline ja tolmu lendab mehiselt. Aga muidu on ilm super, päike paistab ning jooksmine sujub seekord eriti lõbusalt. Meelis on fotoka kaasa võtnud ja üritab meist Taneliga pidevalt pilte teha, meie jällegi kuidagi kaadrist välja põigelda. Minu kõnnipauside ajal sörgivad poisid kohapeal või lasevad ümber puude slaalomit, ärgitan neid küll, et jookske-jookske kiiremini kui tahate aga nad ei jäta mind. Poseerin 2 km sildi juures ja 3 km sildi juures. Vahepeal tahavad nad mind lausa kätel kanda ning Taneli näpunäidete järgi viskab Meelis mind endale õlale.
Viimased 500 meetrit jookseme korralikult ning finišeerime kõik korraga. Täielik fotofiniš!! Premeerime end taaskord topsitäie Tallinna Vee nimelise janukustutajaga ning jalutame mööda Stroomi randa autode poole tagasi. Enne ärasõitu nõuan laste mänguväljakule kiikuma minekut. Teate küll neid kiikesid, kus otste küljes rippudes nö kaalutakse teine pool üles ja nii kordamööda. Lapsi on seal jube palju ja tundub et nad kõik tahavad just nende kiikedega kiikuda. Mangun ühe kiige natukeseks endale ja kuna Meelis on pisut kergem kui Tanel, siis võtan tema omale paariliseks. Saan seal kiigel ikka sellist lendu et ohhoooo!
Traditsiooniliselt jätkame oma spordipäeva TOP-i ujulas, kuid niipea kui oleme jõudnud ujula välisukseni, saab Tanel telefonikõne ning peale seda teatab, et ta ei saagi ujuma tulla, kuna peab Mustamäele pidurivõimu järgi minema. Mis siis ikka, kui peab siis peab! Ja kujutage ette, hoolitseva inimesena pakub ta mulle enne äraminekut oma konnadega rätikut! Tõeliselt armas! Ujulas toimub tavapärane - Meelis mõõdab basseini edasi-tagasi, ikka krooli ja konna vaheldumisi. Jõuan korra ainult küsida, et „Mitu otsa veel on…..?” Sekka mõned saunaskäigud ja läbi ta selleks korraks jälle ongi.
Jään huviga ootama hommikut ning oma sääremarjade reageeringut. Üllatus-üllatus, kuid sääremari ei tee teist nägugi! Nagu ei olekski eile mitu kilomeetrit maha silgatud! Täitsa vahva!! Tööl selgub et ka Taneli lihased ei ole seekord haiged ning ühiselt leiame, et sportlik vorm on kohal. Uskumatu kui ruttu saab spordipõlgurist tippsportlaseks!
2. etapi tulemused:
1.-545. võistkond Lendoravad 10 punkti (kokku 20 punkti)
Silja 23:30,4
Tanel 23:30,6
Meelis 23:31,9
PS Pange tähele kes seekord võitis.... :-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar