8. Hansapanga Tervisejooksu etapp

21.juuni Viljandi maantee äärne mets 4,2 km, jooksevad Silja, Triin, Meelis, Maret

Kõik nüüd kindlasti kohe küsivad, et kes see Maret küll on?!! Ja järgmine küsimus on, et miks ei jookse Tanel ja Janika?!! Aga kõigest siiski järjekorras.

Päev enne jooksu (jessss, sain jälle oma „lemmik” väljendit kasutada!!) astuvad minu tuppa arglikult meie neljapäevase ehk kepikõnni naiskonna „Lennutajad” esindajad Katrin ja Maret, kes kurvalt teatavad, et nende kapten puhkab ja kuna ta on ühtlasi ka nende tiimi ainukese transpordivahendi omanik, siis ei saa nad neljapäeval kuidagi oma etapile, mis toimub Tabasalus ning uurivad ääri-veeri, kas nad saaksid äkki meiega koos tulla ning jooksuetapil ka oma kepikõnni punktid kirja saada? Kuna jooksusarja reeglite järgi on selline asi täiesti võimalik, et kepikõndijad saavad vajadusel oma etapi kirja kolmapäeval ning jooksjad neljapäeval, siis lohutan, et saavad ikka meiega tulla, meil ju tervelt 3 autot tiimi peale!
Kolmapäevane päevasündmus on kindlasti suve algus! Täpsemalt öeldes jõudis suvi kohale kell 15:25. Selle momendi ma muidugi magasin maha (mitte küll otseselt loomulikult, sest ma olin ju ikkagi tööl ja pole just eriti viisakas töölaua taga magada) ja ausaltöeldes ega sel hetkel midagi erilist ei toimunud ka, millest oleks aru saanud, et nüüd!!!!! Aga kohal see suvi igatahes nüüd on!
Päeval saame kapten Janikalt meili:

No nii oravapoisid ja oravatüdrukud, selline teade saadeti...

Tere Tallinna Hansapanga Tervisejooksu tiimi kapten,
Tallinna Hansapanga Tervisejooksu 8. etapi raames külastab Hansapanga Tervisejooksu World Harmony Run.
Kőigil Hansapanga Tervisejooksul osalejatel on vőimalik koos World Harmony Runi rühmaga koos läbi linna sadamani joosta. Jooks toimub politsei eskordi saatel ja seega on ainulaadne vőimalus joosta turvaliselt marsruudil: 8. etapi stardikoht Viljandi maanteel - Pärnu mnt. - Tőnismäe tn. - Kaarli pst. - Harju tn. - Raekoja plats - Pikk tn. - reisisadam. Igale eelpool toodud teekonna läbinule reisisadamas World Harmony Runi T-särk.

Triin reageerib sellele ehtnaiselikult: „Kas ma saan õigesti aru, et täna tuleb läbi linna joosta? Ilusti riidesse siis!” Huh, õnneks on mul täna seelik seljas! Janika teatab lisaks, et on ootamatult tuulepoiste sihtmärgiks sattunud, mille tulemuseks on valus kurk ja nohu ning et tema läheks parema meelega hoopis koju põdema. See mõte aga ei sobi jällegi Meelisele. Selgub et tema on samuti pisut tõbine ning üllatab meid täiesti uue matemaatilise valemiga – 2 tõbist on kokku üks ja lisaks 2 tervet annavadki kokku vajaliku 3 võistkonnaliiget. Juhul kui üks tõbine rajal ära väsib, jõuab vähemalt teine finišisse, et niiviisi võistkonna osalemine ning punktiarvestuses püsimine kindlustada. Janika ei pea oma tervislikku seisundit siiski jooksmiseks sobivaks ning läheb koju.
Pisut enne tööpäeva lõppu selgub, et homne kepikõnni etapp jääb ära, kuna neljapäevane tööpäev on jaanipäeva eelselt 3 tundi lühem ning on arvata, et õhtuks ei laeku ühtegi spordihuvilist. Seega saavad kõik võistkonnad ilma osalemata punktid kirja ning etappi ennast ei toimugi. Katrin loobub spordist täiesti, kuid Maret arvab, et tema siiski liigutaks ennast ja tuleks koos meiega. Loomulikult üritab Triin meie üritust järjekordse faksimisega pidurdada, kuid kolmveerand viis stardime. Viljandi maantee serv on paksult parkivaid autosid täis. Meelis on siiski nii osav, et tal õnnestub parkida nii lähedale, kui üldse võimalik. Vaatan kella ja avastan, et nii vara pole me veel kunagi kohale jõudnud!
Mis siis ikka, läheb jooksuks. Ilm on palav aga siiski pilvealune. Maret sörgib vapralt koos meiega. Rada on seekord eriti nõme, kitsas, pooleldi põõsaste varjus ja kõigele lisaks on veel nõgesed teeservas. Metsa vahele jõudes muutub asi siiski normaalsemaks. Maret on kohe eriti tubli, jookseb meiega koos ja ei ole seda nägugi, et oleks väsinud. Mulle meenub eredalt minu esimene jooksuetapp Kadriorus, 500 meetrit oli minagi seda nägu, et pole üldse väsinud. Eriti eredalt on meeles muidugi järgmine hommik….
Metsa all jääb silma hästi palju prügi, mööblitükke ning vanu lõhutud külmkappe, pesumasinaid ja kes teab veel mida. Uskumatu, et inimesed on viitsinud oma vana külmiku siia metsa vedada, selle asemel et ta prügimäele viia!
Kogu esimese pooleteise kilomeetri jooksul on meie tänaseks klouniks Meelis. Küll on ta meie jooksutempot ahvides teinud puusade nõksudes kiirkõndi, küll jooksnud meist ette ja siis kuskil kännu otsas istudes teeselnud, et küll me ikka liigume aeglaselt, küll niisama nalja visanud. Teise kilomeetri paiku jääb ta meist kuhugi maha. Maret lippab kõige ees, tema järel sörgime juttu ajades meie Triinuga ning kilomeetrid kaovad nagu nõiaväel. Juba ongi käes kolmanda kilomeetri silt ning eemalt kostab lausa jumaliku helina finišiväravate piiksumine. Järsku jõuab meile järgi Meelis, käes suur kimp piibelehti, kunstipäraselt kõrrega kokku seotud. „Kes esimesena finišisse jõuab, saab lilled!” hõikab Meelis. Ja paneb ise ajama. Kohe võtab tuld ka Triin ja kihutab talle järgi. Triin küll ei võida aga lilled saab siiski.
Kuna kella kuue paiku peaksid saabuma World Harmony Run’i jooksjad, on kohal juba päris mitu kaamerat ning esimesed intervjuud käimas. Otsustame, et ei hakka täna intervjuud andma ning siirdume otse veeauto juurde. Triin teeb meile väikese venitusprogrammi, mis võib-olla natukenegi päästaks Maretit homsest lihasevalust. Eemale rohule minnes pritsin topsi jäänud veetilgaga pisut Meelist, kes ei ole kade poiss ja lajatab mulle oma veejääkidega piki jalga. Oota sa mul veel… Venitused tehtud, teeme ühe joogiringi veel ning oma järjekordse topsipõhja kallan Meelisele pähe. Nüüd järgneb korralik veesõda, mille ohvriteks langevad isegi mõned süütud kõrvalseisjad.
Ja siis saabuvad kauaoodatud rahujooksjad, põlev tõrvik esimese jooksja käes ning panevad otse jooksukohast mööda.....! Einoh, väga tore, täna kuulutab raadiost iga poole tunni tagant, et mitte kuskil ei tohi tuld teha ja need hullud kimavad lahtise tulega otse metsa! Kolonn õnnestub metsast siiski tagasi õigesse kohta meelitada, seejärel toimub jooksu tutvustamine, väike intervjuu jne. Meie sätime oma tilkuvate riietega siiski minekule.

Autos sõites mõtlen, et oleks täna kellelgi fotokas kaasas, saaks Mareti jooksuetapi ka jäädvustada. Tuleb välja et Meelisel ongi, aga pagasnikus. Pakun, et teeme siis linnas ühe pildi, kui Maret ja Triin maha lähevad aga Meelis peab kohe sealsamas auto kinni ja õngitseb fotoka välja. Ronime Triinu ja Maretiga põlvini maantee äärse tolmuse rohu sisse ja kuna Triinul on lilled juba olemas, rebin omale sealtsamast ühe rakvere raipe kaunistuseks. Triin, kes seisab juhuslikult meie kolmiku keskel, pakub, et teeks võitjate pildi, kus nö esikolmik hoiab üksteisel õlgade ümbert kinni. Jõuan ainult kobiseda, et sellelt pildilt jääb küll mulje, nagu Triin oleks midagi võitnud… aga juba on pilt tehtud. Siis teeme teise pildi autokapotilt taimeriga, et Meelis ise ka peale jõuaks (ja pange tähele, et mitte meie ei ole viltu, vaid kapott on kaldu ;-)).
Ülimalt rahulolevatena sõidame edasi linna poole. Esimene peatus on Triinu soovil Pärnu maanteel Õnnepalee ees. „Lilled on juba olemas, nüüd on siis vaja mees leida!”, viskab ta ise nalja! Järgmise peatuse teeme Mareti soovil Rävala puiestee kandis, täpselt sex shopile viitava sildi kõrval. On meil ikka kaader!!! Mina olen korralik nagu alati ja lasen ennast tagasi lennujaama transportida, et sealt auto võtta ja koju vurada.

Tulemused sedakorda sellised:

1-436 võistkond Lendoravad 10 punkti (kokku 80 punkti)

Meelis 25:22,9
Triin 25:25,1
Silja 25:29,6

Kepikõndijate võistkonna Lennutajad esindajana

Maret 25:32,9

Ahjaa, aga et mis siis Tanelist sai!!? No Tanelil on sellel aastal eriti raju jaanipäev plaanis ja ta sõitis juba teisipäeval selleks ettevalmistusi tegema, muru niitma, tulesüütamist harjutama, vorstikärsatamisega kätt proovima ning ennast üleüldse vastavasse konditsiooni viima!
Nohh, ärge siis kõike ka uskuge mida ma siin kokku patran. Tegelikult õnnestus tal ülemuselt väike puhkus välja rääkida ja sõitis teisipäeva õhtul ära. Muidugi ei lubanud me tal niisama igasugust kohustundlikkust hüljates lahkuda, vaid ta pidi kindlustama, et üks kahest, kas Triin või Janika tema asemel kindlasti jooksmas oleks. Esmaspäeval lubasid nad seda veel mõlemad…

PS Ja mis mul veel tagantjärgi meelde tuli! Pärast seda kui olime jooksu lõpetanud, anti kõigile teada, et kuuma ilma tõttu oli rada seekord lühem kui 4,2 km. Oli hoopis 3 millegagi. Voh!