21. Hansapanga Tervisejooksu etapp

20. september Kadriorg 4 km, jooksevad Silja, Tanel, Meelis

20. september on lennujaamas alati kreisi päev ja seda sellel lihtsal põhjusel et siis on lennujaama sünnipäev ning et sellel aastal juhtus lennujaama-vana saama 70, siis on see päev kohe eriti kreisi. Eelmisel aastal kui täitus miljon reisijat, oli ka kreisi aga mitte nii palju jooksmist kui nüüd. Ühesõnaga pressikonverentsid, oma töötajate üritused, õhtune vastuvõtt, lisaks veel see jooks ning kõige lõppu ka kool. Ja eks ta vist nii ongi, et kes teeb see jõuab! Igatahes stardime viimasele jooksule ainult kolmekesi. Mul on selleks ajaks toss küll täitsa konkreetselt väljas aga midagi pole teha ka, muidu ei saa jooksu kirja.
Rahvas on siis oma hääle andnud ja sõna öelnud ning viimane jooks toimub Kadriorus. Ei saaks öelda et see mu lemmikrada oleks olnud aga ega eriti vahet pole ka.
Kell on juba nii palju, et taimemitmekesisuse loengusse pole mõtet enam kiirustada. Sätime siis nii, et jooksma ei peaks aga järgmisse loengusse ikkagi jõuaks. Ühesõnaga viljeleme kiiremat sorti kõnnakut. Ühes kohas ainult põrutan otse, mujalt traavime ikka kohusetundlikult kõik koos. Vahepeal võtab Taneli põlv kätte ja ei funka enam korralikult aga kui Tanel sellest välja tegemata ikka edasi kõnnib, otsustab ka põlv enam üritust mitte pidurdada. Kohe jooksu alguses lepime kokku, et seekord teeme lossi juures pilti ja miinimumprogrammiks on, et seisan vähemalt auvahtkonna kõrval, aga parimaks saavutuseks on see, kui üritan neile kaela viskuda aga…. õnneks selgub et keegi pole fotokat kaasa võtnud!! Meelis lubab küll mobiiliga pilti teha aga sellise pisikese ja uduse pildikese tarvis ma küll ennast relvastatud meestele kaela ei viska!
Ja polegi siis muud, kui lihtsalt ja labaselt finišini kõndida. Finišis kangutatakse meil kohe botase küljest kiip ära. Kahju teisest kohe, oleks võinud ikka mälestuseks saada või midagi. Üritame ka vett juua aga see ei maitse enam üldse või vähemalt mitte nii nagu alguses.
Teeme siis Meelise auto juures veel ühe lõpupildi viimastest vapratest võitlejatest ja ongi minekuaeg. http://jooksuhull.blogspot.com/2006/09/viimane-jooks-kadriorus.html

1.-390. Lendoravad (10 punkti) kokku 210 punkti

Silja 34:45,5
Meelis 34:46,5
Tanel 34:46,6

Aga sellega ei ole üritus veel sugugi lõppenud. Järgmisel kolmapäeval ehk 27.septembril toimub Hansapanga Tervisejooksu lõpupidu ehk nagu Stamina meile ise teatab:

2006 Hansapanga Tervisejooksu hooaja pidulik lõpetamine toimub 27.septembril Tallinnas klubis Panoraam (endine Decoltee). Algus kell 18.00 ja lõpp kell 21.00. Kolme tunni jooksul selgitatakse hooaja parimad tiimid ja individuaalselt tublimad tervisjooksjad. Lisaks esineb tervisjooksjatele ansambel Ursula! Kell 21 avatakse ametlikult ööklubi uksed ja kõik tervisjooksjad saavad soovi korral tasuta osa saada kogu programmist (kesköö paiku esineb Mari-Liis). Sisse pääseb oma kiibiga.

Tundub et tuleb vist minna, sest me peame ju ikkagi olema kohal kui peaauhind meile välja loositakse! Mis sest et tuleb konkureerida 343 sama tubli võistkonnaga…

Niiet olge kuuldel, võib-olla potsatab siia põnevaid seiku ka sellelt ürituselt ;)

20. Hansapanga Tervisejooksu etapp

13.september Sütiste parkmets 3,6 km, jooksevad Silja, Meelis, Tanel, Triin, Janika

Nonii, käes on siis eelviimane ning ühtlasi teine juubeli etapp. Kui keegi nüüd minu arvamust küsiks, siis… aitab küll…. Hakkab juba üksluiseks muutuma, esimene õhin on tegelikult juba ammu möödas ja rutiin on sellise asja puhul täiesti liiast.
Enne jooksu saan Staminalt meili:

20.etapi raames toimub ka viimase, 21.etapi toimumiskoha valimine. Hääletusel osalevad kõik 20.etapil osalejad. Valida saab järgmiste 2006.aasta Hansapanga Tervisejooksu toimumiskohtade vahel - Kadriorg, Merimets (Stroomi park), Pirita Velodroom, Pirita Klooster, Ülemiste mets, Harku mets, Trummi terviserajad, Viljandi mnt mets, Rocca Al Mare, Pääsküla raba, Tabasalu, Männiku, Schnelli park. Enim hääli saanud kohas toimub ka 2006 hooaja viimane etapp!

Jahah! Kas keegi sai aru ka mismoodi ja kuskohas täpselt see hääletamine toimub? Mina mitte!

Ja et kooliplikal on jällegi tunnid ootamas, stardin üksi juba kella 4 paiku, et saaks rahulikult raja läbida ega peaks ennast kiirustades rihmaks jooksma. Pärast on ju eriti nõme loengus punase näoga istuda. Stardis on sellisel kellaajal ikka üsna vaikne. Või sõnastaks hoopis nii: hea rahulik :) Ilm on septembri keskpaiga kohta ka äärmiselt ilus ja soe, keegi teab rääkida et olevat lausa üle 20 kraadi, mis on ka täitsa võimalik sest päikese käes on ikka lauspalav.
Kappan kohe minema ja seekord on rada üsna põnev. Suunamärke ja lindikesi puude küljes tuleb lausa tähelepanelikult jälgida, et mitte valesti minna. Kilomeetripostid vahetuvad ka täitsa kiirelt, seega jummalast positiivne üritus. Sörgin finišiväravate vahelt läbi, libistan kiirelt ühe vee ja ongi selleks korraks tehtud.
Ka ülejäänud seltskond on täna täiskoosseisus jooksmas aga tööasjade tõttu jõuavad nad kõvasti hiljem, alles poole 6 paiku ning kuuldavasti ei olnud Janika taaskord jooksuvormis ning läbis raja kõndides ja läbi metsa otselõikeid tehes.
Mis siis ikka, tulemused seekord sellised:

1-312 Lendoravad 10 punkti (kokku 200 punkti)

Meelis 19:40,1
Tanel 19:41,5
Triin 19:41,6
Silja 21:04,9
Janika 23:37,8

19. Hansapanga Tervisejooksu etapp

6.september Pirita velodroom 3,6 km, jooksevad Meelis, Silja, Tanel, Triin, Külli

Laiskus on ikka üks kole asi! Ja ega siis ei jäägi laiskuse küüsi langenul muud üle, kui kirjutada öösel ja kaks etappi korraga.
Nädalatagused asjad panevad kohe meenutama, et mis siis ikkagi toimus. Õnneks ei ole see mälu veel nii lühike, et kohe mitte midagi ei meenuks. Aga ega ei ole miskit liiga erilist ka meenutada. Tea kas hakkab mõjuma väsimus või tüdimus või mõlemad korraga, igatahes on kolmapäeviti jooksuga seotud tegevused vägagi leiged. Mina, kui värske kooliplika, olen nüüd õpingutega käsist-jalust seotud ja üsna raske on leida jooksule kohta päevaplaanis. Õnneks hakkab see asi lõppema ka, seega on jäänud veel viimased pingutused.
Seekord ongi tegemist juba 19. etapiga. Ja taaskord Pirita velodroomil. Kes tahab ja viitsib, võib lehitseda (eksole tore öelda nii elektroonilise blogi kohta :)) 3. etappi, mis toimus 17. mail (appi kui ammu see maikuu oli…).
Seekordne jooks on aga ka pisut eriline. Nimelt toimub Hansapanga ja Avoni ühine tervisejooks rinnavähi vastu! Kodukas teavitabki meid pisut enama infoga:

Heategevusliku tervisejooksu ja kepikőnniga kogume raha rinnavähi uuringute jaoks Eestis. Selleks, et haiguse varajane avastamine rohkem elusid päästaks! Tule tee enda tervisele head ja anna oma väike panus nende heaks, kes abi kőige enam vajavad! Oma annetuse rinnavähi ennetuse ja ravi toetuseks saad teha Vähiliidu kontole 221002163986

Kuna mu koolitunnid hakkavad üsna varakult, siis sätin ennast seekord varakult ka jooksma. Päeva jooksul selgub et, milline kokkusattumus, aga nii Triin kui Tanel tahaksid samuti seekord varem minna ja nii lepime kokku et stardime kell 4. Kell 4 oleme küll kõik dressis ja valmis minekuks aga Triin peab arvutis mingit ülivajalikku vestlust ja ei raatsi kohe mitte seda pooleli jätta. Lõpuks löön käega ja ütlen, et lähen panen auto sooja. Autot pole aga vajagi niiväga soendada, niiet hakkan vaikselt Pirita poole veerema. Kell on juba nagunii palju ja mul on pärast jooksu ju vaja veel läbi kõigi linna ummikute Mustamäele kulgeda. Kõmbin starti ja asun sörkima. Poolel teel jookseb mulle äkki vastu Meelis. Vaat mis tore üllatus! Meie esimese eesti esindaja on ka keset kiiret puhkuseaega jooksuks aega leidnud. Vahepeal tahaks küll kõndida, eriti nendel räigetel tõusudel, aga vaatan kella ja no nuta või naera, aega on nii vähe et lihtsalt PEAB jooksma! Finišis ootab mind Meelis ja on nõus mind oma rolleriga autoparklasse ära viskama.
Kooli jõuan täpselt minuti pealt!
Alles päevi hiljem kuulen et lisaks Tanelile ja Triinule oli nendega jalutamas käinud ka Külli ning et Tanel oli saanud 40 minuti jooksul tõelise botaanikaalase loengu.

1-398 Lendoravad 10 punkti (kokku 190 punkti)

Meelis 15:46,5
Silja 24:24,8
Tanel 42:26,2
Triin 42:35,2

Palju siis inimesed head tegid:
Avoni ja Hansapanga heategevusliku tervisejooksu nädalase annetuskampaania raames toetas Eesti Vähiliitu ligi 900 inimest, kes annetasid läbi hanza.neti 80102 krooni, millele lisandus 6. septembri vähijooksul kogutud 3300 krooni.

18. Hansapanga Tervisejooksu etapp

30.august Kadriorg 4 km, jooksevad Silja, Janika, Triin, Maret, Tanel

Mälestused, mälestused…. esimesest jooksust üldse selles sarjas. Täitsa jube ikka kui raske see oli. Esimest kilomeetrit juba andis oodata, rääkimata ülejäänud kolmest. Ja siis need järgmised päevad, kui ma praktiliselt käiagi ei saanud. Oijah, olid ajad!
Kuid seekordse jooksu alapealkiri võiks olla Lugu esimesest ja teisest Eestist!
Kõik algab sellest, et laome Taneli auto paksult tüdrukuid täis ja asume teele. Autos küsib äkki Janika, et kas Meelis ei tulegi? „No põhimõtteliselt ta võiks ju tulla, kui ta väga tahaks. Eks see ole rohkem kättevõtmise asi ju ja pealegi ei ole see Kreeta nüüd nii kaugel ka…..!” võtab Tanel jutu üles. „Kas ta on Kreetal?” ahhetab Janika, „täielik esimene Eesti!” Järgneb hetk vaikust autos….. „Esimene Eesti on Kreetal ja teine Eesti Kadriorus!” pahvatan järsku naerma. Järgneb tükk aega lõõpimist esimesest, teisest ja kõigist ülejäänud Eestidest. Tundub et pill on mõru. „Mis me siin naerame, me pole veel Kadriorgugi jõudnud”, tõdeme lõpuks.
Aga sinna me jõuame. Janikal on seekord kohale tellitud üks laps, kes oli sellel päeval lasteaias väga tubli olnud, mänginud ja ilma abiratasteta jalgrattaga sõitnud. „Mul on ettepanek, kas me võiksime täna joosta?” küsib Triin. No ei tea…. Alustame igatahes reipal sammul. Aga see ei ole siiski jooksusamm :)
Tanel on meil täna piltnikuks, treeneriks, ergutajaks, tantsusammu eestvedajaks ja lihtsalt ainukeseks meesterahvaks. Aegajalt tulevad ‚treenerilt’ käsklused jooksusamm üles võtta. Mis põhjusel, sellest me aru ei saagi. Meid „sunnitakse” jooksma ümber Kadrioru tiigi ja mingist mäenõlvast üles. Janika jääb meist juba enne tiiki maha. Käies vaatame mööduvaid jooksjaid ja avastame, et inimestel on ikka väga kentsakad jooksustiilid. Mõni jookseb sellisel säästurežiimil, et jalad on põlvest lõnksu lastud ja liiguvad tasakesi, ülejäänud keha on aga paigal; mõnel käivad käed nagu tuuleveskil, teisel jälle on kuidagi kentsakas kehahoiak. Meie ise oleme muidugi ülinormaalsed :P
Presidendi lossi ees oli planeeritud joosta aga miskipärast me seda ei tee. Vahime hoopis maja (imelik pisike ja roosa), vahtkonda maja ees (tundub et on mereväelased) ja kuigi oleme juba jooksu alguses tellinud pisikese mälukaardi tõttu ühe pildi lossi ees, hakkame sinna jõudes miskipärast häbenema. Et ei tea kas tohib ikka, võib-olla lastakse kohe maha ja…. Seisma me ei julgegi jääda, teeme käigu pealt ühe kiire klõpsu.
Finišini kooserdame niisama. Kõigile lõpetajatele antakse pilet kõrvalstaadionil toimuvatele kergejõustiku võistlustele, millest me siiski loobume, kuna kõigil on omad toimetused ootamas. Me isegi kahtleme korraks selles, kas vett võtta, kuna vesi on ju ikkagi jooksjatele ja me polegi nii väga kindlad kas oleme ikka joogi välja teeninud…

1-423 Lendoravad 10 punkti (kokku 180 punkti)

Janika 20:55,9
Tanel 43:30,6
Silja 43:31,6
Triin 43:33,4

Oleks vist aus lisada, et Janika aeg ei ole jooksmisega saavutatud….

PS! nagu viimasel ajal kombeks, ei saa ma jätkuvalt siia pilte üles, seega.....

http://jooksuhull.blogspot.com/2006/09/kadrioru-jooksu-pildid.html

Ülemiste jooksu piltidest

Nii, nüüd on siis selgeks saanud, et need pildid ei taha MITTE siia üles saada. Mis siis ikka, panin need siis mujale.

http://jooksuhull.blogspot.com/

17. Hansapanga Tervisejooksu etapp

23.august Ülemiste mets 4 km, jooksevad Silja, Triin, Meelis, Tanel

Soojenduseks lugege kõik läbi 4. etapp ehk lugu sellest kuidas me eelmine kord Ülemiste metsas seiklesime. Ise lugesin ka ja täitsa naljakas oli! Kusjuures oma tollastest seiklustest parkimismajas jutustan ma siiani. Lihtsalt niivõrd tasemel üritus oli ;)
23. august on lennujaama-peres kohe eriti pidulik päev. Paanilise ringitormamise ja viimasel hetkel asjade kohaleorgunnimise lõpetab väga pidulik ehituslepingu allakirjutamine, saab kõnet kuulata ning tikuvõileibu ja koogikesi süüa.
See, et minuga ikka midagi juhtub, peab aga endiselt paika. Kõigepealt ei saa ma kõrvarõngast kõrvast ära! No ei tule ja kõik, nuta või naera. Meelis lubab mind aidata niipea kui oleme kohale jõudnud. Kui oleme juba pool teed ära sõitnud, nii umbes Pärnu maanteel, jääme foori punase tule taha kõrvuti seisma. Viskan pilgu Taneli auto poole ja näen kuidas Triin keerutab pihus ajavõtukiipi ja siis äkki meenub!!!! Ma unustasin oma kiibi koju! Kuna eelmine jooks lõppes mudas ja poris, siis viskasin oma sopased ketsid nädalavahetusel pesumasinasse, olles enne korralikult kiibi eemaldanud, sest mine tea, järsku talle pesemine ei meeldi. Ja nüüd on see kiip korralikult kodus riiulis. Kerin akna alla ja teen selle uudise kohe sealsamas foori taga teatavaks ka Tanelile ja Triinule.
„Nii, mina täna ei jookse!” teatan väga otsustavalt. „Miks?” imestab Meelis. „No ega ma loll ei ole et niisama hakkan jooksma! Kui aega kirja ei saa, siis ma kohe kindlalt joosta ei kavatse!”
Autod pargitud, järgneb kõrvarõnga eemaldamise operatsioon. Kõik saavad võimaluse proovida, järjekorras siis Meelis, Tanel, Triin, Tanel, Meelis. Oli vist nii…. Mingil hetkel tuleb diagnoos: ainult koos kõrvaga! Ja vat nüüd ma enam ei mäletagi kes selle jublaka mul lõpuks kõrvast kätte saab aga ära ta igatahes tuleb. Hakkame siis rõõmsalt stardikoha poole ragistama.
Igaks juhuks läheme uurime jooksu korraldajatelt, et äkki on mingi variant saada asenduskiip või kuidagi siiski jooks kirja saada. Tuleb välja et kiipi ei anta aga piisab kui läheme pärast jooksu sealt bussist uuesti läbi ja ütleme minu nime ning mõne teise võistkonnaliikme nime, kelle järgi aega arvestada. Mis siis ikka, asume teele. Miskipärast ei hakka keegi jooksma. Isegi poisid mitte. Ja terve tee kõnnimegi. Aga et seda oleks suhteliselt tüütu kirjeldada, siis siit tuleb hoopis fotoreportaaž meie tegemistest jooksu ajal.

Jube lahe kui saaks siia nüüd pildid ka veel üles aga see va Blogger streigib täiega. Juba teist päeva maadlen aga ei midagi. Võib juhtuda et ma pean siia veel kirjutama.... piltide asemel..... aga seniks kannatust!

1-358 Lendoravad 10 punkti (kokku 170 punkti)

Triin 56:46,4
Tanel 56:46,9
Meelis 56:48,6
Silja 56:49,6


Niipalju võin veel lisada, et jooks lõppes meil ratsavõistlusega. Ratsudeks olid muidugi Tanel ja Meelis ning üllad ratsapreilid meie Triinuga. Tanel ja Triin võitsid ;)

16. Hansapanga Tervisejooksu etapp

16.august Harku mets 3,6 km, jooksevad Janika, Silja, Tanel, Meelis

Seekordne põhisegadus on meil poiste leeris. Nimelt on nad veendunud, et seekordne etapp toimub Kadriorus ning valmistanud ette tõhusa jooksujärgse programmi, mis koosneb nii kultuurilisest, kui ka sportlikust osast. Mina miskipärast tean jälle, et jooks toimub hoopis Harku metsas. Ja kui siis hakkame oma teadmisi tervisejooksu kodulehelt võrdlema, selgubki kurb tõsiasi et jookseme Harkus ning poiste kaunid plaanid kukuvad kolinal kokku.
Jaah, tundub et jooksurajad hakkavad ennast ammendama ja ka seal oleme juba korra olnud. Meenutagem 6. etappi, kui korraldasime tööl faksisaatmise ralli, ilm oli ilus ja Tanel korjas meile lilli….. ahhh, milline romantika!!
Ja mis toimub siis seekord! Mingit kirjavahetust ning kihutustööd ei viitsi juba ammu keegi ette võtta. Lihtsalt kui kell saab pool 5, pannakse riidesse ja hakatakse mingis suunas sõitma. Nii ka seekord. Triin ei tule üldse, vaid läheb jalgpalli võistlust vaatama, Meelis, nagu viimasel ajal kombeks, tuleb ringiga, Taneli ja Janikaga kohtume aga kunagise Tihniku Maksimarketi taga tühermaale moodustatud parklas.
Niipea kui autoukse avan, kuulen puulatvade tagant kurjakuulutavat kõminat ja taevas ise on veelgi kurjakuulutavamalt potisinine. „Jookseks kiirelt ära, enne kui selle jubeda vihma kaela saame?” teen ettepaneku. Oleme Janikaga juba ammu starti jõudnud aga Tanelil ei paista kuhugi kiiret olevat. Tuleb lont-lont ega tee vihmavalinguga ähvardavast ilmast väljagi. Süstime rajale ja lõõbime, et kindlasti peab vihmaga jooksu lõpuni ning alles siis kui tagasi autode juurde läheme, tuleb õudne litakas. Umbes teisel kilomeetril kukuvad esimesed piisad, sellised üksikud ning jämedad ja ei saagi aru, kas need tulevad puude küljest või taevast. Saja! Sajaaaa!! Ongi siiani liiga ilusad ilmad olnud, pidevalt päike paistab, viimane aeg ekstreemsuste jaoks, enne kui jooksusari otsa lõppeb. Mõned tilgad kukuvad, siis jälle vaikus. „Nohh, nii vähe siis!!” oleme kõik härga täis. Mõni minut vaikust ja siis hakkab sadama. Esialgu on täitsa lahe aga kui vihmavesi mööda nägu ning selga alla voolab ja püksid jalgade külge kleepuvad, muutub olemine üsna kiirelt oluliselt vähem lahedaks. Mõne hetke jooksul tibutab natuke hõredamalt ja siis virutab jälle täiega taevaluugid valla. Vett tuleb ikka nii põhjalikult, et riietes pole enam ainustki kuiva kohta ja botased lirtsuvad lootusetult. Lisaks on osa rajast mingil tundmatul põhjusel üles kaevatud ja mõnikümmend meetrit tuleb läbida kitsal mudasel rajal olematu tempoga turnides, sest lihtsalt pole võimalik eespool kõndijatest mööda minna. Finišieelne liivatõke on muutunud aga poriseks ja vastikuks ning seda porist liiva on üsna pea meie kõigi jalatsid täis, rääkimata muust sopast ja männiokastest, mis katavad jalgu kuni poolde selga välja.
Vihm ladistab halastamatult. Viimased meetrid on täis porilompe ja nagu oleks veel jõudu, mis lihtlabasest jalgade üksteise ette tõstmisest üle jääb, on tarvis veel ka nende neetud poriloikude ümber manööverdada. Lõpusirge tundub uskumatult pikk (tegelikult umbes sama pikk, kui eelmisel korral) aga lõpuks ometi on ta läbi. Lõpetame üheskoos Taneliga aga enne kui finišeerib Janika, jõuab kohale supersprinter Meelis ja see mitte ei tähenda et ainult jõuab kohale, vaid seda, et tal on juba joostud ka! Jaaah, imestage nüüd!
Seisame lõõtsutades finišiväravate juures ja otse loomulikult nagu nõiaväel on vihmasadu lõppenud. „Kas keegi juua tahab?” küsin iroonilise muigega. Ja esimest korda meie jooksuajaloos, lahkume ilma Tallinna Vett pruukimata.
Kõmbin mornilt auto poole, läbimärg, botased lirtsumas, püksid liibumas jalgade ümber, silmavärv laiali ja näen üleüldse välja nagu mingi karikatuur kuskilt märja särgi showst. Vastutulijad vahivad mind imestavalt ja pisut kaastundlikult. Ma pean ju veel poodi ka minema….

1-410 Lendoravad 10 punkti (kokku 160 punkti)

Meelis 16:24,4
Tanel 23:57,1
Silja 23:57,6
Janika 24:24,0

15. Hansapanga Tervisejooksu etapp

9.august Nõmme Spordikeskus 4 km, jooksevad Silja, Tanel, Meelis

Seal me oleme juba korra jooksnud! Kes ei mäleta, see lugegu läbi 5.etapp sellest kuidas ma üldse joosta ei tahtnud ja kuidas Tanel ujula ees magama jäi….

Aga kõigest järjekorras.

Kõigepealt tuleb Janikalt meil: Raporteerin - jätan tänase jooksu vahele. Mõni asjatoimetus vajab toimetamist. Siis kuulen ka Triinult, et tal ootamatult sõber Saksast kohale vajunud ja nüüd vajab lapsehoidmist.
Saadan poistele meili, et nad on sunnitud seekord jällegi ainult minu seltskonnaga leppima, kuna Triin ja Janika ei saa tulla…..
„Peame koos Taneliga tõdema, et valisime tubli kaaslase kellega võib luurele minna”, tuleb Meeliselt ja „Ühineksin siinkohal Meelise sõnavõtuga ja lisaksin veel, et niivõrd tublid tüdrukud on tänapäeval muutunud tõelisteks haruldusteks ja võimatu on ülehinnata privileegi olla Haruldusega koos. Mida me küll ilma Sinuta teeksime!
Aga teistele viilidele tuleks pidada üks kasvatuslik loeng meeskonnatööst ja sportlikest eluviisidest :)”, kirjutab Tanel. No see on küll liig mis liig ja kisub kohe pisara silmanurka.
Kuna meid on seekord nii vähe, siis läheme kõik eraldi autodega! Meelis ei saa muidugi otse Nõmmele sõita, vaid teeb linnas mõned haagid, meie Taneliga aga kohtume stardis.
Asumegi kohe jooksma. Kuna tempo pole kuigi märkimisväärne, siis lobiseme terve tee, vahepeal isegi kõnnime natuke aega, arutame maailma asju ja imestame jätkuvalt meie teel vilksatavaid kilomeetriposte, mis järjekindlalt viiendat kilomeetrit näitavad. Finišis antakse kõigile jooksjatele Göteborgis toimuva MM-i teemaline ajaleht, krabame enda omad ka kaasa ja jalutame Tallinna Vee paagiauto juurde. Sealt helistame Meelisele, et uurida, kas ta juba jookseb või kaugel omadega üldse on. Meelis alles kuskil Mustamäel! Kuna ta enne lubas, et tal läheb pool tundi, siis vastavalt töölt lahkumise ajale teeme kiired arvutused, mis annavad tulemuseks tunni, ehk siis on tal veel kümmekond minutit jäänud. Mis siis ikka, laotan ajalehe murule ja istun otse Gerd Kanteri näole. Sama teeb ka Tanel ning nii jääme juttu ajades ja ümberringi sagivaid inimesi vahtides Meelist ootama.
Umbes meie ennustatud ajal ta saabubki. Tuleb uhkelt, ringi ei vaata, seisatab korra tähtsalt läheduses ehitatava basseini juures (ehitajate asi, professionaalne kretinism) ja siis padavai stardi poole. Meie huikamised ja kätega vehkimine on täiesti tühi koht. Otsustame siis talle vastu jalutama hakata. Läheme kuni viimase järsu tõusuni, kui meil tekib kaval plaan. Kuna mäe kõrvalt saab ka nö lõigata ilma seda ületamata, siis kõnnime esmalt mäkketõusu poolele, et siis samal ajal kui Meelis, hing paelaga kaelas, tõusu võtab, kiirelt teisele poole minna ja „nördinult” tõdeda, et küll tal võttis see mäkketõus ikka aega! Seisame siis seal ja ootame, vahepeal juba kahtlustame, et äkki on ta siit mööda jooksnud aga ei, tuleb! „Tubli, tubli, pane juurde! Nüüd täie hooga mäest üles! Oled praegu kolmas, pinguta veel natuke!”, ergutame Meelist. Ja ise lipsame teisele poole mäge, et siis seal jälle ergutavaid hüüdlauseid karjuda.
Peale jooksu läheme uurime jooksuraja lähedusse üles pandud seiklusrada, mis kannab nime Nõmme Seikluspark ja kus saab mööda erinevaid takistusi turnida. Seekord me ise seda siiski ette ei võta. Küll aga oleme nõuks võtnud mitte niisama laiali minna, vaid midagi ikkagi teha. Helistame läbi erinevaid basseine, milledest osad on suvepuhkusel, teised jällegi tunduvad igavad. Lõpuks tekibki meil plaan, võtame autod ja sõidame…….

Ja jooksu tulemused:

1.-452 Lendoravad 10 punkti (kokku 150 punkti)

Meelis 18:22,2
Tanel 30:29,0
Silja 30:29,5